Seminar EKKMis (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis) 17. mail 2017 kell 15.00–19:00
Osalejad: Eleonore de Montesquiou, Liisa Kaljula, Sezgin Boynik ja Solvita Krese.
Modereerivad Margaret Tali ja Tanel Rander.
Seminar toimub inglise keeles.
Seminar lähtub möödunud aastal ilmunud raamatust “Arhiivid ja allumatus. Visuaalkultuuri muutuvad taktikad Ida-Euroopas” ning üritab sellest sammu edasi astuda, keskendudes “ebamugavatelele teadmistele” Ida-Euroopa kunsti kontekstis. Ebamugavad teadmised tähendavad vastasseisu, mille kutsuvad ellu pildid või faktid, millel on mingis paigas keerukas tähendus, ja mis tekitavad meis segadust, kaotsiminekut, oskamatust edasi elada. “Ebamugavate teadmiste” kontseptsioon pärineb Kanada haridusteoreetikult ja museoloogilit Roger I. Simonilt ning seda on hiljem edasi arendatud.
Eleonore de Montesquiou räägib oma uuest käimasolevast projektist, mida ta teeb koos põgenikega, keda praegu Eestis kinni peetakse. Ta räägib sellest, kui suurt tähtsust omab Eesti-Vene piir paljude inimeste jaoks, ja tõmbab paralleeli sellega, kuidas möödunud sajandil põgeneti sama piiri kaudu Nõukogude Venemaalt.
Solvita Krese räägib George Sorose pärandist Ida-Euroopa kaasaegses kunstis, keskendudes Läti kontekstile ja ebamugavatele teadmistele, mis selle kaudu kunstivaldkonnas avanevad. Kuidas läheneda Sorose arhiividele kriitiliselt?
Sezgin Boynik räägib raamatust “Rahvuslus ja kaasaegne kunst: kriitiline artiklikogu” (2007, toimetajad Sezgin Boynik ja Minna Henriksson), selle kontekstist ja inspiratsiooniallikatest. Selle raamatu eesmärk oli problematiseerida kaasaegse kunsti panust natsionalistlikesse ideoloogiatesse. Boynik räägib ka 2000ndate alguse Balkani teemaliste näituste rollist ja sellest, kuidas nad on panustanud kunstist arusaamisse.
Liisa Kaljula räägib oma 3-kuulisest residentuurist New Jerseys, Norton ja Nancy Dodge kollektsiooni juures. Tegemist on silmapaistva Ida-Euroopa kunsti koguga, mis moodustus tükk haaval Nõukogude Liidu kunstist. Kaljula arvates on see kollektsioon üheaegselt nii inspireeriv kui meeleheidet valmistav.
Seminari toetavad Eesti Kultuurkapital ja MTÜ Sada Paplit.
Eléonore de Montesquiou on eesti-prantsuse filmitegija. Oma dokumentaalsetes filmides keskendub ta peamiselt integratsiooni-, immigratsiooni- ja töö teemadele ning soo küsimusele. Tema tööd tegelevad tihti äärealal elamise juurde kuuluva keerukuse ja hämaraladega, kasutades seejuures isiklikku juuretuse kogemust.
Solvita Krese on Riias elav kuraator ja kriitik. Alates 2000 aastast on ta Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse direktor. Ta on olnud mitmete oluliste rahvusvaheliste Ida-Euroopa kunsti uurimusprojektide algataja. Tema viimased kuraatorinäitused on “Identity. Behind the curtain of uncertainty” (2016) Ukraina rahvusgaleriis, festival “Acupuncture of Society” (2016) Riias ja “Telling tales” (2014), mida eksponeeriti ka Kumus.
Liisa Kaljula on Tallinnas elav kunstiajaloolane ja kuraator, kes töötab Eesti Kunstimuuseumis. Tema peamiseks fookuseks on Teise maailmasõja järgne kunst ja oma doktoritöö raames Tallinna Ülikoolis uurib ta Ida Euroopa sotsialistliku kunsti võrgustikku.
Sezgin Boynik, pärit Kosovost, elab Helsingis, on teoreetik, kes on publitseerinud laias ulatuses kultuurilise natsionalismi, kontseptuaalkunsti, pungi ja eksperimentaalfilmi teemal. Ta toimetab ajakirja “Rab-Rab: ajakiri poliitilistest ja formaalsetest uurimustest kunstis”.
Tanel Rander on kunstnik ja kuraator, kes on teinud kontseptuaalset tööd valdavalt Ida-Euroopa geopoliitilise subjektiivsuse valdkonnas ning hetkel teeb loomingulist uurimust piiride teemal Valgas/Valkas.
Margaret Tali on Rotterdamis elav Eesti kunstiteoreetik ja kuraator, kes lõpetab hetkel raamatut “Puudumine ja ebamugavad teadmised Ida Euroopa kaasaegse kunsti muuseumides”, mis keskendub kaasaegse kunsti kogumisele Ida-Euroopas.