Alates 4. aprillist avanevad EKKM-is järk-järgult seitsme kuraatori koosloomelise projekti „Riimitud ruumid“ näitused. Igal nädalal vahetub ühel muuseumimaja korrusel ühe kuraatori näitus, avamised 4., 11., 17., 25. aprillil ning 2. ja 9. mail.
Näituste tsükkel katsetab kureerimise kui poeetilise, performatiivse ja kollektiivse praktikaga, soovides luua visuaalkunsti projektidesse rohkem dialoogi ja lasta kõlada paljuhäälsusel. Evelyn Raudsepa kutsel kuuluvad kuraatorite gruppi nii tavapäraselt teist rolli kandvad tiimiliikmed kui ka varasemalt EKKM-iga seotud loojad: Anita Kodanik, Brigit Arop, Johannes Luik, Laura De Jaeger, Laura Linsi, Marten Esko. Näitusele on oodata rohkem kui 20 kunstnikku, lisaks Eestile mh Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast ja Suurbritanniast.
Johannes Luik läheneb näituseruumile kui metafoorile munast, mis on üheaegselt nii vorm kui ka protsess, pinge sise- ja välisruumi ning lõputu loomise vahel.
Kunstnikud: Alexander Webber, August Weizenberg, Eke Ao Nettan, Helena Keskküla, Liis Vares, Sandra Ernits.
Avaõhtul, 17. aprillil kell 18–21 ei ole veel näitus valmis ning jätkub selle vormistamine.
Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed). (Vikipeedia)
Vorm
Muna on üks vanimaid vorme. Selle vorm on tavaliselt ühelt poolt kitsam ja teiselt poolt laiem. Muna saab vaadata kui protoskulptuuri.
Konteiner
Muna on ka arhailine konteiner. Muna hoiab ja kaitseb. Munakoore ja kipsvormi ülesehitus on sarnane. Mõlema puhul on tegu kaltsiumiühendiga.
Protsess
Muna funktsioon on eksisteerida vaid teatud aja. Muna idee ei ole jääda munaks, vaid lõpuks tuua midagi maailma. Lõppeda. Nii saab muna vaadata ka kui protsessi või vähemalt visuaalset representatsiooni protsessist. Protsess, mis mõjub mitte-protsessina. Midagi, mis mõjub staatilisena – vormina.
Potentsiaal
Muna mõraneb ja avaneb. Ning sellest koorub midagi. Kuid enne seda eksisteerib munal protsessis olles ka tulevikuversioon endast, mida veel ei ole. Mõra munas võib lõpetada selle vormi, kuid sellel on võime tuua maailma midagi uut.
Näitusel olevad teosed tegelevad erinevate vormide äärealade uurimisega ja mõtisklevad protsessis loodud ja ruumiga suhestuvate teoste kaudu meie ning meid ümbritseva keskkonna vaheliste suhete üle. Kuidas hoida elus protsessi, kui sa tead, et midagi peab valmis saama?
Johannes Luik on eesti installatsioonikunstnik ja skulptor, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni- ja skulptuuri osakonna (BA 2019), Belgia LUCA School of Arts kaunite kunstide eriala (MA 2021) ning Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti eriala (MA 2022). Luik pälvis Kultuurkapitali 2023 aasta kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Aastast 2024 on Johannes Luik EKKMi tehniline direktor.
Näituste tsüklis „Riimitud ruumid“ järgneb üksteisele kuus kuraatorinäitust ja sündmusterohke programm, vaata kogu kava siit: https://fb.me/e/7Swf8TT3z
Toetajad: kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Akzo Nobel, Liviko.
EKKM on avatud kolmapäevast pühapäevani 12.00 kuni 19.00.