Kunstnikud
Kuraator
Kuraatorite assistendid: Grete Tiigiste, Anita Kodanik
Graafiline disain: Paula Buškevica, Diandra Rebase, EKA GD
Kuula ka näituse eestikeelset audiogiidi SIIT.
Registreeru eestikeelsetele näitusetuuridele SIIN
3. septembril kell 18 avatakse Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali rahvusvaheline peanäitus „Intensiivsed paigad“ Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM). Kuraatorite Loomingulise Ühenduse TOK koostatud näituse teoseid esitletakse lisaks ka neljas teises asukohas üle linna, sealhulgas ajaloolises Viru hotellis (Sokos), endises Kopli rahvamajas (Kopli 93), Eesti Rahvusraamatukogus ning Lasnamäel.
Näituse kuraatorite sõnul on pandeemia ja selle järellainetus meid mõjutanud nii vaimselt kui füüsiliselt ning ka seda, kuidas me igapäevaselt ümbritsevat kogeme. „Ruumides viibimise piirangud, sunnitud distantseerimine ja isoleerumine ning pikem digitaalsetes keskkondades veedetud aeg on tekitanud tungiva vajaduse uute teadmiste jagamise formaatide järgi, et võiksime hoolivamad ja jätkusuutlikumate vaadetega olla nii üheskoos kui ka iseendaga. Jätkuva poliitilise ja keskkonnakriisi taustal tähendaks seesuguste muutuste tegemine ühiskonna alustalade põhimõttelist ümbermõtestamist. “Vaadeldes Tallinna erinevaid piirkondi mõiste „intensiivsed paigad” kaudu, tegeleme me järgnevate uurimissuundade ja probleemkohtadega: poliitiline kujutlusvõime ja dekoloniaalsus arhitektuuris; intersektsionaalsus ja linnaplaneerimine; tööstuspärand ja selle ökoloogilised mõjud; habraste struktuuride, avaliku ja privaatse ruumi ning selle peidetud vahealade kitsaskohtade uurimine,” selgitavad näituse kuraatorid Anna Bitkina ja Maria Veits.
TOK on kutsunud kunstnikke nii Eestist kui välisriikidest arendama uusi poliitilisi ja keskkondlikke tegutsemispõhimõtteid ning arhitektuuri, ruumi ja infrastruktuuri puudutavaid ideid, leidmaks edasiviivaid vastuseid küsimusele „Kuidas valmistuda tulevikuks, mis toetub omavahelise seotuse ja kooseksisteerimise põhimõtetele?”. Nii esitatakse väljakutse vägivaldsetele võimustruktuuridele, leevendatakse ühiskondlikke pingeid ning paljastatakse, kuidas korporatsioonid väga erinevates geograafilistes ja poliitilistes kontekstides – Iirimaast Sudaanini – loodust ekspluateerivad ning tehakse seda viisil, mis suhestub ka kohaliku poliitilise ja ajaloolise olukorraga. Biennaali ehk intensiivsete paikade võrgustiku keskmes olev näitus ühendab erinevaid territoriaalseid ja mõttelisi paikasid ning paneb kuratoorsete ja kunstiliste strateegiate kaudu aluse nende intensiivistamise protsessile.
Näitusel osaleva Eesti kunstniku Laura Kuuse sõnul hakkas tema teos tekkima esimese isolatsiooniperioodi ajal soovist leida vormi, mis kohaneks ruumiga, mis inimesi parajasti ümbritseb. „Tegin helifaili, kus leebelt juhendav hääl viib kogeja läbi enda keha limaseene kehasse. Fotokuu kuraatornäituse jaoks on töö esmakordselt esitatud installatsioonina, kus külastaja saab end mõneks minutiks limaseeneks mõelda. Kujutledes tulevikumaailma leian end tihti limaseene ja teiste imeliste mitteinimorganismide seltsist,“ selgitab Kuusk.
Tallinna Fotokuu programmi kuuluv peanäitus leiab aset EKKMi ajaloolises hoones, mis on suutnud vastu pidada kiirenevale gentrifikatsioonile. Sealses keskkonnas eksponeerivad Ukraina kunstnikud Nataša Tseljuba ja Julija Appen loo kodulinna tagasipöördumisega kaasnevatest mitmetistest tunnetest ning minevikumälestuste ja uute kogemuste segunemisest unises paneelmajade rajoonis. Eesti kunstniku Anna Kaarma poeetilised audiojalutuskäigud viivad publiku rändama kunstnike stuudiotesse nõukogude aja lõpul ehitatud Lasnamäele. Hollandi kunstnik Tanja Engelberts lahkab geoloogilise aja erinevaid kihistusi ja mõtiskleb, millised on ruumi väärkasutuse tagajärjed pärast inimajastu lõppu. Iiri kunstnik Gareth Kennedy tutvustab oma uurimistööd pealkirjaga „Ajariitus” (2019–2044) ehk pikaajalist projekti vaipsooga kaetud eraldatud piirkonnas Atlandi ookeani kaldal asuvas Mayo krahvkonnas Iirimaal ning 4300 aasta vanust soomändi. Eesti kunstnik Laura Kuusk kutsub külastajaid naishäälel ja ambient-helil põhineva performatiivse installatsiooni kaudu muunduma mitteinimorganismiks. Ola Hassanaini (Sudaan/Holland) „Kokkutulemise ruum” lähtub ehitatud keskkonna potentsiaalist olla ka poliitiline ruum. Eesti kunstnik Roven Jõekäär, kes tegeleb kväär-arheoloogiaga esitleb oma pikaajalist projekti „Kväär Kalevipoeg”, mis toob vaatajani erinevaid teemasid peidetud kväärajaloost ja -folkloorist kantavate ja kasutatavate tarbeesemete kaudu. Tali Keren (Iisrael/Palestiina/USA) käsitleb mitmetahulisi ideoloogilisi mehhanisme, mille Iisrael on okupatsiooni ja territoriaalse laiendamise teenistusse rakendatud. Mitteametliku ajaloosäilitamisega tegelev Natalia Romik (Poola) uurib mälukaartide ja Poolas endistel štetlialadel praegu elavate inimestega suhtlemise kaudu juudi pärandi mälu(kao) kihte Euroopas. Vene kunstniku Aleksander Morozovi heliskulptuur „Tabula” lähtub EKKMi arhitektuursest ruumist. Morozov mõtiskleb muusika poliitiliste aspektide ning Tallinnas asunud Estonia klaverivabriku ajaloo üle – ta ühendab klaverikeeled ja elektrivoolu, luues nii hoones uue helilise kogemuse.
Traditsioonilistest näituseruumidest väljaspool võib biennaali teoseid kohata näiteks endises sotsialistlikus Viru hotellis (nüüd Sokos), kus tegutses omal ajal veerand Nõukogude salateenistusest KGBst, mis luuras hotelli külastajate järgi kuni 1991. aastani välja. Eesti kunstnik Madlen Hirtentreu kasutab performatiivse heliinstallatsiooni loomisel hotellihoone arhitektuuri, infrastruktuuri ja atmosfääri, et tuua esile teatud fragmendid poliitilisest ja emotsionaalsest ajaloost. Eesti Rahvusraamatukogus esitleb Terike Haapoja (Soome) kahekanalilist videoteost “Muusa”, mis põhineb dialoogidel kunstniku ja tema jaoks oluliste inimeste vahel. Räägitakse armastusest, suhetest ja nende tähendusest kunstiloomingus. Suhestudes enne II maailmasõda ehitatud endise Kopli rahvamaja ja tänapäeval ökoloogilisi initsiatiive toetava kogukonnakeskuse kontekstiga eksponeerib Jasmina Cibic (Ljubljana) oma videoteost, mis uurib, kuidas kunst ja arhitektuur pehme võimuna erisuguseid poliitilisi režiime toetavad.
Ka näitus ise muutub intensiivseks paigaks – võimu paigaks, kust teatud protsessid alguse saavad ning kus tagatakse nende toimimine, kus kogemused üksteisega põimuvad ning kus need teistesse kontekstidesse sulanduvad, kus varasemalt omavahel seoseta tegevused ja ideed kokku saavad ja uuteks kontseptsioonideks arenevad, panustades vastutustundlikumate olemis- ja teadmisviiside loomisesse.
Näituse lisaasukohad:
4.09.–12.09. ja 14.10.–17.10.2021
Jasmina Cibic. „Lammuta ja ehita uuesti”, 2015
Kopli rahvamaja, Kopli 93 (sissepääs hoovist)
Lahtiolekuajad: N–P 16:00–20:00
Piletiinfo: tasuta
Ratastooliga ligipääs puudub
4.09.–17.10.2021
Terike Haapoja. „Muusa”, 2020
Eesti Rahvusraamatukogu, Oranž rühmaruum V korruse infokeskuses, Tõnismägi 2
Lahtiolekuajad: E–R 10:00–20:00, L 12:00–19:00
Piletiinfo: tasuta
Ratastooliga ligipääsetav
4.09.–17.10.2021
Madlen Hirtentreu. „Lugupeetud Mängutoos”, 2021
Original Sokos Hotel Viru, Viru väljak 4
Lahtiolekuajad: L–P 15:00–19:00
Piletiinfo: tasuta
Ratastooliga ligipääsetav
4.09.–17.10.2021
Anna Kaarma. „Lasnamäe helirännakud: poeetilisi tähendusi funktsionaalsele ruumile”
Lasnamäe
Ligipääsetav 24/7
Alguspunktid kolmes bussipeatuses Lasnamäe linnaosas:
Kotka (linnapoole suunduvas) bussipeatuses
Kivila pargi algus, Kivila tn 1 ja 3 tornide juurest
Laagna kanali lõpp Ümera 60 torni juurest
Helirännakule ligi pääsemiseks:
Tõmba ECHOES app
(Google Play / App Store)
Otsi „Lasnamäe helirännakud”
Registreeri SIIN
Intensiivne geograafia
Uurimismetodoloogiana on TOK kasutanud intensiivse geograafia mõistestikku; tegu on kaasaegse Vene filosoofi ja meediauurija Mihhail Kurtovi loodud terminiga. Intensiivne geograafia lähtub inimkeskse geograafia põhimõtetest, analüüsides Maa pinnal toimuvat inimtegevuse kaudu. Paigad, mis on võimelised akumuleerima ja hajutama väga erinevaid asju ja vorme – koguma objekte ja artefakte, tooma kokku indiviide ja gruppe – just nii defineerib Kurtov intensiivseid paiku. Terminid „akumuleerima” ja „hajutama” aitavad meil mõtestada Maal toimuvate füüsiliste protsesside mitmekesisust ning inimeste suhtumist neisse. Intensiivsed paigad aitavad meil näha seoseid ja kattuvusi reaalsuse, ajaloo, mälu ja tänapäevaste poliitiliste protsesside erinevate kihtide vahel. Need ei piirdu üksnes ühiste teadmisruumidega nagu suuri kogusid omavad muuseumid, ideoloogiliselt laetud arhitektuursed monumendid, mis on saanud uue kasutuse koos majandusparadigma muutumisega, naabruskond või linn, mis on ehitatud poliitilise okupatsiooni tulemina, kunstlikult loodud geoloogiline keskkond, mis peidab endas korporatsioonide hävitava tegevuse tagajärgi või kogukond, kes püüab ühiselt oma keelt ja mälu tulevaste põlvede jaoks taastada – kõikide nende näidete puhul on tegu intensiivsete paikadega.
Kuraatorite loominguline ühendus TOK on 2010. aastal Peterburis asutatud naiskuraatorite kollektiiv, kuhu kuuluvad Anna Bitkina ja Maria Veits. TOK on platvorm, mis kompab kunsti piire. TOKi mitmekülgsed, pikaaegsed ja distsipliinideülesed projektid loovad uut teadmist pidevalt muutuva poliitilise reaalsuse põhjuste ja tagajärgede kohta. TOK tegutseb sageli väljaspool traditsioonilisi kunstiruume ning toob avalikkuse ette erinevate ühiskondlike struktuuride düsfunktsionaalsuse, et nende roll ja võimumehhanismid kahtluse alla seada ning uus tulevikuvisioon visandada. TOK lähtub oma tegevuses ajaloolisest analüüsist ja poliitiliste visioonide loomisest ning käsitleb oma projektides kohalikul tasandil valitsemise mehhanisme, avalikku ruumi, haridussüsteeme jm. 2020. aastal võitis TOK projektiga 1 Curatorial Forum (koos Peterburi NCCA tiimiga) Vene kunstiuuenduse preemia ning apexarti rahvusvahelise 2020–2021. aasta avatud kunstikonkursi näituseprojektiga “Häälides vaikust”, mis on avatud Moskva loomemajanduskeskuses Fabrika 2021. aasta juulist septembrini.
Tallinna Fotokuu ‘21: Intensiivsusest sündinud
Tallinna Fotokuu on 2021. aastal kuuendat korda toimuv kaasaegse kunsti ja visuaalkultuuri biennaal. Fotokuule pani 2011. aastal alguse Eesti Fotokunstnike Ühing ning biennaal on kunsti alati vaadelnud kaasaegse ja kontekstualiseeriva pilguga. Lisaks kohaliku kunstivälja mitmekesisuse toetamisele, on nii rahvusvaheliste kontaktide loomine kui ka kunsti sügavam analüüs ning publiku kaasamine käsitletavate teemade mõtestamises ja osalevate kunstnike loomingus alati olulisel kohal olnud. Tallinna Fotokuu loodab pakkuda põnevat mõtteainet mitte ainult näituste, vaid ka põhirogrammiga põimuvate mitmekesiste sündmuste ja kohtumiste kaudu. Just see innustab veelgi sügavamalt praegusaegse ebakinda ajastu pinnasesse juurduma ning looma võimalusi uuteks sekkumisteks ja ümberhindamisteks.
* teised asukohad