fotoseeria
Fotoseeria „Vanaisa” põhineb lool väikesest tüdrukust, kes pärast vanaisa surma kratsis fotodelt välja ka vanaisa näo, arvates, et kuna vanaisa enam ei ole, siis ei tohi teda ka piltide peal olla. Lapsekäed ei tea midagi sellest, et fotograafia on mälu abimees ja ajaloo tööriist, vaid viivad vanaisa surma lõpuni ka fotodel. Teost eksponeeriti esmakordselt II Saarema biennaali „Invasioon” raames, mille kataloogis on Peeter Linnap kirjutanud, et Laanemets asub “lagundama mitte niivõrd neid konkreetseid pilte, vaid püüab dekonstrueerida üldlevinud müüti fotost kui tegelikkuse proteesist.” Need pildid jätavad meid kahekesi kultuurilise kokkuleppega ja aja vaimudega.
Teos on autori poolt EKKMi kollektsiooni annetatud.
Meedia: „Teine äärmiselt huvitav väljapanek on Mari Laanemetsa 1997. aasta fotokollektsioon „Vanaisa”, mille aluseks on jutt tüdrukust, kes pärast oma vanaisa surma kraapis fotodelt välja vanaisa näo. Ka Laanemetsa piltidel puudub vanaaegsetel eri situatsioone kujutavatel grupipiltidel ühel osalejal nägu. Tulemus on hämmastavalt mõjus ja annab aimu nii fotomeediumi väest kui ka piiridest.”
Postimees, 08.07.2011