video- ja maaliinstallatsioon; video: 12’
Teos on valminud 2004. aasta Tallinna Graafikatriennaali kuraatorinäitusele ”Teine naaber”, mille raames Hanno Soans smuugeldas esinduslikule näitusepinnale Kunstihoone galeriis harrastuskunstnik Juri Kortšagini tööd.
Juri Kortšagin on Komsomolskis sündinud ja 1962. aastast Eestis elanud kunagine eesrindlik tööline, praegu valvurina töötav pensionär ja harrastusmaalija, kes avastas hilises eas põletava kire maalikunsti vastu.
60. sünnipäevaks kingiti Kortšaginile videokaamera, millega ta kohe end ümbritsevat keskkonda jäädvustama asus. Juubelipäeval valmis 17 tundi videosalvestusi, millest Soans monteeris 12 minutilise video.
Amatöörina, ent siiski veenvalt vene vähemuse kunstikeelt ja eelistusi väljendavana sai Kortšagin oma kolmekümnest maalist ja Soansi poolt monteeritud videost korraliku ekspositsiooni Kunstihoone galeriisse. EKKMi kollektsiooni kuulub algsest ekspositsioonist üks, autori poolt Soansile kingitud maal, ning monteeritud video. Teos on autorite poolt EKKMile annetatud.
Hanno Soans: “Härra Kortšagini esimene küsimus otse kaamera ees mulle kui toonasele kuraatorile oli, et kas mulle meeldivad ikka tema pildid ja kas me ei võiks hakata selles suhtes koostööd tegema, et mina oleks nagu tema diiler või midagi sellist ja koos ajaksime roppu raha kokku. Ja mis mul, ootamatult tabatuna, jäi üle talle öelda, kui kohmetult nõustuda… See aga jäi mind pisut vaevama ja kui sain vaadata tema esimese 24 tunni jooksul filmitud üsnagi idiosünkraatilist amatöördokki, tekkis idee see video (kus ta muuseas vägagi eriskummalisel, talle ainuomasel moel tutvustab Kalamaja ümbrust, oma kodu, mind kui naabrimeest ja oma maale) smuugeldada ühele korralikule kuraatorinäitusele, kus saaks eksponeerida massiivset väljapanekut tema maalidest. Omamoodi kommentaar – rahvusvähemuste hüljatute salong. Õnneks oli Sirje Helme kureerimas näitust “Teine naaber”, kuhu mu projekt näis sobivat ja asi toimuski.”
Meedia: “Juri Kortšagini/Hanno Soansi “Juubel merevaatega” on vägagi ilmekas dokumentaal võõras kultuuris kohanemise mehhanismidest ja valikulisusest. Juri Kortšagin on Komsomolskis sündinud ja 1962. aastast Eestis elanud kunagine eesrindlik tööline, praegu valvurina töötav pensionär ja harrastusmaalija, kes on filminud 60. sünnipäevaks saadud videokaameraga oma kodu ja selle ümbrust ning jagab vaatajale selgitusi. Ta on lojaalne ja aupaklik EV kodanik, kellel on seinal Vene vapp (“ma olen siiski venelane!”); ta on täiesti samastunud oma uue koduga Tallinnas Kalamajas (“meie meri”, “tänav on meil kuulus”) ning maalib samas nostalgilisi pilte suure isamaa loodusest. Sellise mustri taustal tunduvad kampaania korras integreerimise lamedad loosungid küll üsnagi absurdsed.”
Sirp, 24.09.2004