R:E:A:A:L:N:E: psühhedeelia järel

Kunstnikud

Kuraator

Näituse avamine laupäeval 20. juunil kell 19:00

Näitus on avatud 21. juunist 2. augustini

 

Kuraator: Lars Bang Larsen (DK)

Osalevad kunstnikud: The Otolith Group, Armando Andrade Tudela, Vytautas V. Landsbergis, Jonas Mekas, Søren Andreasen, Dave Hullfish Bailey, Inspection Medical Hermeneutics, Till Mycha/Fungiculture journal, Magma, Kiwa

+ Rein Raamat, Ando Keskküla ja Priit Pärn

_

r:e:a:a:l:n:e: on mõttemäng psühhedeeliast kui ideest, teooriast või meetodist, mis teeb ettepaneku näha seda kui anakroonilist kriitilise mõtte edasiviijat. Tänapäeva vaatenurgast soovib näitus uurida psühhedeelset saamislubadust läbi ajalooliste katkestuste ja jätkude, kuid samaaegselt lähtudes ka kaasaegsest kunstilisest ja teoreetilisest perspektiivist. 1960ndate aastate kontrakultuuris peeti hallutsinogeensete kogemuste põhiväärtuseks nende “meeliavardavat” mõju, kaitstes seda narkomaania pahelisuse eest holistiliste ja totaliseerivate metafooridega. Käesoleva näituse lähtepunktiks on aga joobumuse eraldamine poliitilisest ja moraalsest hinnangust ning selle vaatlemine loova vahendi ja kriitilise tehnoloogiana. Nii võib psühhedeeliat kahtlemata uurida kui pidevas üleskruvituse staadiumis praktikat, mis käsitleb närvisüsteemi tootmispinnana.

Lähenedes psühhedeeliale kunstilise tegevuse kaudu, võib näituse mõttemängu eesmärgiks pidada olukorda, kus psühhedeelia peaks vastutama oma seniste lubaduste eest. See oleks somaatilise ja sümboolse dünaamiline kohtumine. Kui võim nõuab kohalolu ja samasust, siis psühhedeelia pakub võimalust haihtuda ja eristuda – selgete teabekanalite asemel interferents; produktiivsuse asemel vegetatiivne pelgupaik. Näituse hüpoteesi järgi on psühhedeelne mõtte- ja tajuliin ainuomasel määral varustatud, et vastata ühiskondlikule reaalsusele, mis ammendab keelt ja ideid pideva ärevuses ja ohjes hoidmisega, ning et astuda vastu kultuurile, mis manipuleerib kogemust kommertsialiseerumise kaudu

Näituse pealkirjas esinev reaalne ei ole enam tema ise, sest tal on kujunenud tüpograafiline lööve. See on reaalne Lacani mõistes, miski, millega kohtume (või ei saa kohtuda) surmas ja psühhoosis: midagi kirjeldamatut, nagu udu või miasm, miski, mille järele haarates see alati käest libiseb. Võimalik, et just seetõttu pakub käesolev näitus nii suurel hulgal kaardistusvõimalusi; kaardistusi mitmetest maailma paikadest ning erinevatest teekondadest, materiaalsetest liikumistest ja ajaloo kihistustest, mida need sisaldavad.

_

Näitus on valminud koostöös Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuse, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi ja Vilniuse Kunstiakadeemiaga.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Leedu Kultuuriministeerium, Taani Kunstiagentuur, Plungés baldai, Eesti Filmi Instituut