13 juuli 2019 — 25 august 2019

XENOS

Eelmine Järgmine

Avamine 12. juulil kell 18:00.

Näituse avamisele eelneb Ho Tzu Nyeni filmi “Earth” (2011) linastus kinos Sõprus kell 16:30.

Näituse trükis on leitav siit.

 

Kõiki neid väga eriilmelisi ja ka eri aegadest pärit teoseid sellel näitusel seob suhe võõruse motiiviga, olgu siis võõruse kogemusega psüühika süvastruktuurides või võitlustega ksenofoobia vastu poliitilistes pealisehitistes või ka võõruse ja võõristuse ületamisega: oma singulaarsuse ehitamisega väljapoole mina/meie – võõras dihhotoomiat. See on näitus kui essee, mille alapeatükid moodustavad ja dramaturgia loovad kõik eksponeeritud kunstiteosed ning mis võiks pakkuda võimaluse neid reeglina afekte tekitatavaid teemasid rahulikult kontempleerida.

 

Xenos (ξένος) võib tähendada kreeka keeles nii võõrast, vaenlast, välismaalast kui ka külalist-sõpra. Ka eesti keelele ei ole sarnane ambivalentsus päris võõras: meilgi on olemas mõisted nagu “võõruspidu” ja “võõrustama”, mis erineb “võõristamisest” ja “võõrastamisest” ju lõpuks vaid ühe tähe võrra.

 

Küsimused ksenofoobiast ja debatt rassistlike hoiakute üle kerkis Euroopas uue hooga üles 2015. aasta põgenikekriisi ajal, mille järel avalik vaen võõramaalaaste vastu üle Euroopa järsult kasvas. Neid teooriaid, mis võõra ja võõruse tajumist, rassismi ja ksenofoobia tekkimist käsitlevad ja seletada püüavad on suur hulk, kuid hoolimata kogu ksenofoobsele diskursusele aastakümnete jooksul rakendatud dekonstruktsioonist, ei ole suudetud ära hoida nende hoiakute pidevat taastekkimist üha uutes modulatsioonides, mis näivad lõputute ja universaalsetena.  See justkui eeldaks, et midagi on veel, mis ksenofoobseid ja rassistlikke hoiakuid tekitab.

 

Käesolev näitus võtab oma teoreetiliseks aluseks psühhoanalüütilise teooria, mis viimasel ajal on selgelt tahaplaanile tõrjutud. See käsitleb väliselt konstrueeritud võõrast sisemise võõra välise projektsioonina. Võõras, “see vihkamise ja teisesuse kehastus”, nagu ütleb Julia Kristeva, “elutseb meis”. “Ta on meie identiteedi peidetud pale” ja “tundes ta ära meis endis, säästame end vihkamast teda temas eneses”, sest “siis pole küsimus enam võõra vastuvõtmisest süsteemi, mis ta annulleerib, vaid nende võõraste kooselamises, kelleks me kõik ennast peame.”

 

Näitusega kaasneb buklett, mis sisaldab kuraatori esseed ning lühitekste kõigi näitusel eksponeeritud kunstiteoste kohta. Lisaks Ho Tzu Nyeni filmi linastusele toimub näitusega seoses ka Ingo Niermanni ja Krõõt Juuraku läbiviidud “armastuse armee” performance’i- ja loenguformaadis värbamisaktsioon EKKMi kohvikus 24. augustil, kell 17:00.

 

Pressiteate koostas Anders Härm

 

 

Näituse tiim: Marten Esko, Johannes Säre, Laura Toots, Dénes Farkas, Mihkel Säre, Taavi Suisalu, Alver Linnamägi, Henri Eek, Villem Säre, Mihkel Maripuu, Mihkel Ilus, Hans-Otto Ojaste.

 

Graafiline disain: Martin Pedanik

 

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Frame Contemporary Art Finland, Tallinna Botaanikaaed

 

Tänud: Gert Hatšukov, Tarmo Johannes, Elin Kard, Ott Kagovere, LVLup!, Aleksander Meresaar, Eesti Kunstimuuseum, Edouard Malingue Gallery, Felix Gonzalez-Torres Foundation, Pro Marine Trade OÜ, Studio Kader Attia, Video Data Bank at the School of the Art Institute of Chicago

 

 

Anders Härm on Tallinnas elav ja töötav kuraator, kunstiteadlane ja esseist. Ta on töötanud aastatel 2002-2012 Tallinna Kunstihoone kuraatorina ning olnud Eesti paviljoni kuraator Veneesta arhitektuuribiennaalil 2000. ja kunstibiennaalil 2003. aastal. Ta on üks EKKMi asjutajaliikmetest ja selle juht aastatel 2009-2015. Alates 2017. aastast on ta kaasaegse kunsti ning kureerimse lektor ning kuraatorluse õppesuuna juht Eesti Kunstiakadeemias.